Poinnari ಪಯ್ಣಾರಿ

ಕವಿತಾकविताPoem

Mhaka usvas kaddunk zaina

Mhaka usvas kaddunk zaina

kazuleacho ujvadd, pattlo kallok naka

kogullecho ovach, ticho rong naka

saulli kalli, katicha rongachi porvana

gomtteacher pam-i naka

mhaka ’usvas kaddunk zaina’

’momo sel'lor’ ’chinkis’ ’choinis’

rukak lagol'li bendor nhoi

bhagintlim veg-vegollim fulam tim

gomtteacher pam-i naka

mhaka ’usvas kaddunk zaina’

muslim', hindu, tancho gamv kollit na

sosaittint amchim matr

bhukel'lea pottak, zat-zageachi khott

gomtteacher pam-i naka

mhaka ’usvas kaddunk zaina’

hokal polle gori, bapoi‌cher gelea

nouro kallo fator, ovoi‌chem kuttom' kallem

mogachea kenddak..Rongacho gobor

gomtteacher pam-i naka

mhaka ’usvas kaddunk zaina’

tench vare, mati va uzo

oz hamv, falea tum, porvam tim

melea uprant sorv ’moddim’ va 'ddedd-baddi'

gomtteacher pam-i naka

mhaka ’usvas kaddunk zaina’

Abroham' maslochea ’gorzanchea trikonna’khal (Hierarchy of Needs) monoxak poili gorz asta seunko varem, pimyeunko udok, ravunk biddar, nid toxench nhesunk mustaiki. Hi doreka monoxachi poili mullavi gorz.

Hache uprant monoxak bhodroti, kam', soulotayo, bholaiki - hi dusri mullavi gorz.

Uporant monoxak ixttagot, mog, bondvam, natim, kuttom' - hi tisri mullavi gorz.

Uprant monoxak svabhiman, protixtta, sthan-man, svotontr - hi chouti mullavi gorz.

Ani okhrechi gorz zaunasa somajent unchlo pamvddo apnnamvcho.

Monis jedonam opli mullavi poili gorz sompounko sokana; monoxak khaupak na, nhespak na, ravunk biddar na, tor tachelagim eklo somajent unchlo pamvddeacho monis zaunko magta tor tosoleak ’piso/pixi’ nastana ani kitem sangyeta?

hem proxn hangasor kiteak gorjechem mhollear monis kaim dis gel'leporinch somajik vik sevun jieun asa. Tankam kollit‌ch na ami semvchem vik monoxaponnak lojer ghalchem mhonnun. Ani hea vikachem mull karonn; bohutv somajechem rochon. Mhollear ami, amchim, amkam zai zal'lim. Onyeka orthan hachem veakhean dimvchem tor; ami, amchim mhollear amchim soirim, bondvam, amchea dhormachim, amchea zatichim, amchea gotrachim. Ani konn‌yi bhailim - mhollear her dhormachim, her zatichim aslim tor tinch somajechea odhormachem mull karonn mholl'llem chintop. Somsarant az orazoka miroita tor hech vikall chintpak lagun.

Thodde tor‌yi dakle ditam; tum atam sokallim bozarak vetana tuka teg-chougamni rauvn tujem namv, tuji zat, tuzo dhorm' ani tuje razoki-i vichar vicharle tor tuka tem auddta? zori tuvem zap dilinam-i tor tum tanche virodhi. Ani tem proxn vichartele dex bhokt. Vha! kitlem solis nhoi ekleachi dex bhokt mapchi rit?

onyek daklo ditam - tum tujea kamak vechea vatter teg-chougamni rauvn tuka ’gayechem mut’ pieunko dilem tor tum piexi? atam tum pienam-i tor, tum dex drohi zaloi, ani tem mut dil'le dex bhokt. Nhoi? vha! vik onik‌yi asa. Amchea xiram xiramni bhorlam tem vik amkanch kollcheporim na.

Jednam somajik madhyoma ailim tednam hem vik vistarlem. Bhurgim koxim-i bud naschim punn zanntim, tokleche kes piklelim soit tall-mull nastana somajik madhyomamni pixeamporim miromvchem polletana kitem mhonnazoi? pakistanachea atonk‌vadimni kaxmirak rigun kaim thoddeank marlem tor hanga him pixim somajik madhyomamni pakistan murdabad mholl'lli bobatt martat. Atam novem fexon suru zalam - balkonicher tallio pettchem. Maf kora, mumboyant tallio pettun bhik maghteleank ’hijdde/nopumsok’ mhonnotat. Chainan loddokant hol'lo kelo ani hangasor konn balkonint bob marunk matr nhoi, angauylem vostur kaddn uddoun bob morunk‌yi toyar mhonntana hea vikachi ondoz tuminch ghala.

Koronacheaki bhirankull voiros amchea dexant kednanki ailam, ami ami soglle tea vairosak amchea kallza-monant ghalun jieun asamv. Dekun somajent rag-mosor-hogem ani somajek chyuran chyuro korchem kam' veustit ritin cholun asa. Ani onyek moha-hipokrisi mhollear, amchea dexant kaide kanun asat ani amkam tancher patyenni na. Korona vairosachem vhokot mhonnun konnem-i eklean kitem-i ’vhokot’ mhonnun lokak vikunk dilem tor tosoleank soit pattimbo dimvchim hoddbim asat ani tosolea vhokhtak pattimbo diunko pittixon sain korunk magchea bekufank kitem koruyeta sanga. Ore babo tujea kuttmak konnaik‌yi korona pasittiv zalem tor tum hem pixem vhokot ditai? tor tuka tem vhokot tujea nateank divpak naka tor konnak divpachem? kiteak hem mask nhesun lokak tujea dex‌bhoktecho ves dakoitai?

jedonam bharot-pakistan vingodd zamvchevellar kaim lakhamni lok melo. Oni tedonam khobrevaleamni boroilem ’hindu itle mele, muslim' itle mele?’ ani tea khobrek vachun namnecho kothakar sadot hoson mantton dil'li zap ’konnench vicharlem na kitle monis mele’. Az soit ami hech pixea chintopan jieun asamv. Amkam sorkari noukri asa, amkam rittairdd zatokoch penxon mellota dekun amkam ’problem'’ mholl'llea sobhdachem ddefinixon‌ch kollit na. Pott‌bhor jeupak mellota ani ami balkonicher nagdim ubhim ravun tallio pettunk soktamv, dive kiteak, sezarchem ghor‌yi lasunk soktamv. Ani hoch dex‌bhokt mhonn chintelea tumchea tonddar thukunk favo.

Hea marekar disamni ek ghoddit monoxaponnak lajer ghal'lem zaunasa omerikant zorz floiddachea gomtecher pam-i dourun kel'li khuni. Ani osolea omanux kornenk aikun kovimon bhitorle bhitor kosllon poddchem sohoz. Ani hech chintopachi hi kovita ’mhaka usvas soddunk zaina (I CAN'T BREATH)’.

Unattributed

Poinnari

More in Poinnari

Everything in Poinnari