Kauyodrxon - 1. Jigibigi Ratim Kazuleanchem Sobhann

(hea onknnacher tumchi protikria tumi amkam boroun dhaddyeta. Zoktim borpam amim poinnaricher (uprant pustokacher) porgottoteleamv.)

Picture

Onkonn‌kar: Andrew L Dcunha

Jigibigi Ratim Kazuleanchem Sobhann

 

jigibigi ratim kazuleanchem sobhann

xant sobhit romanttik rat

Sureo digonta ponda liptana, somsar mounant vilin zatana, omor kovi cha.Fra omkam kallokachea mattvant kazuleanchea jivont diveamni sojyil'lea eka sombhromak opoun vhorta. Kazule ujvaddachi vat ’zaun’ omkam svagot korunk rakon rauleat. Ho ujvadd kazuleanchea svasant vhallcho ek zollnatl'lo xant porzoll. Tancho ujvadd kallokak dhamvddaina, kallokak ’sobhit’ korta

Hea kallokant minnminnchea moun angnnant koviche sobd ’jigibigi’ nachtat. ’jigibigi’ mhollear ostitvachem spondon. Ujvadd pett'ta ani lipta. Sot aplem mukhmoll dakvonk kallokachi rat‌cho vinchta! punn hea ratim sot hanga kuddkeamni matr dorxon dita. Khinnak udeta ani khinnak lipta. Il'lem lipomvchi, il'lem il'lem dakomvchi hi ek jigibigi rat. Ek xant sobhit romanttik rat. Sot aplem mukhmoll dakvonk kallokachi rat‌cho vinchta kovita kazuleamporinch kallokant suru zata ani otmeachea ujvaddant sompta.

Jigibigi Rat

 

Jigibigi rat az kazuleanchi vat

kazuleanche vatint kitlem mhonn disot?

kazuleanche zhollkent fint‌xem disot

fintache ubnnent kes‌xe susot

astole mudealle, kongrealle, jir‍salle

dolleank zori dislem na otmeak disot

jigibigi rat az kazuleanchi vat

kazuleanche vatint kitlem mhonn disot?

jigibigi zhollment asddixi disot

asddeche uddkent tondd‌xem susot

astolem vaddkullem, mannkulem, gullgullem

dolleank zori dislem na, otmeak disot

jigibigi rat az kazuleanchi vat

kazuleanche vatint kitlem mhonn disot?

chittipitti chalint anglem disot

angoleache moddint kudd‌xi susot

astoli rosmallea kemllbeachi kanddixi

dolleank zori dislem na otmeak disot

jigibigi rat az kazuleanchi vat

kazuleanche vatint kitlem mhonn disot?

oxich sodankallim rat zor asot

deva dhoneak mugelim orgam asat

dolleank nhoi dischi sobhai asta soschi

dolleank zori disli na otmeak disot

jigibigi rat az kazuleanchi vat

kazuleanche vatint kitlem mhonn disot?

Picture

- Cha.Fra. Dcosta

Kurpa: Sonxache Kan Kovita Pustok, Cha.Fra. Dcosta

Hor‍yek Monis Ek Kazulo

Monxeache dolle bhoutik vigoneanache keamra zaun asat. Monis chinta somsar amchea mukhar purto sador zata mhonn. Hea simit dixttint ek gupit gorv lipon asa. Tem gorv mhonnta "jem sogllem dista, tench khorem." punn cha.Fracho “jigibigi” sobd hea gorvak mullant‌cho haloita. Purnn sot soschem trann monxeachea bhoutik dolleank na. Prokhor ujvaddant vostu spoxott distat, punn tea spoxttotent vostuncho ’atmo’ lipon urta. Cha.Fra sangta, sot mhollear dolleank dischem drixy nhoi, bogor otmean soschi sobhai

Dolleank nhoi dischi sobhai asta soschi

dolleank zori disli na otmeak disot

otmeak dischi sobhai mhollear vostunk pollomvchem nhoi, vostunk kallza monan “bhettchem”.

Hea somsarantlea 8 biliyn minnminnchea jivitant, horyek monis svotH ek kazulo, ek lhan, opurnn minnminn zo omor sotacho ek vantto zaun asa.

Ket'tikol guddear kazuleanchem mandd sobhann!

Mohan kovincheo kovita vachbea poilench amchea jivitant ghoddtat. Omor cha.Frachi kovita vachbea poilench maka jigibigi raticho onbhog zal'lo. Ket'tikol guddear kazuleanchem mandd sobhann polletana. Mhojea ottra vorsanche prayer cha.Fra mholl'llea konknni provadeacho tallo aikonk vamonzur igrje angnnant zal'lea mandd sobhann kareak hazor zal'lom. Tachim utram oni tallo aikonchech ek bhag. Tachim utram ek odheatmik kompon. Karyem sompoun tanchelagim ek sobd uloun pattim mhojea kin'nikombollontlea ghora vochonk mettam kaddtana tea kuxik vechem boss mell'llemna. Punn hamv eksurom mhonn maka bhoglem na. Cha.Frachim utrancho nad mhonant gajt'talo tor mandd sobhannanchim gitam kallzant gaitalim.

Vamonzur rostea chea ujvaddantlean paxar zaun ket'tikol guddeachea dhatt kallokant provex zatana davea kuxichea guddeachea ruk zhaddancher sozoun raul'lea jigi bigi kazuleamni maka sangat dil'lo. Mhaka teo ghuddio ozun uddas asat ; jednam hamvem voir pollelem, neketram porzollotalim punn mhojem kalliz dhorte voilea diveancher portal'lem. Gamvchea ghoramni pettlole dive mon'noxea sombondhan maka ”apt’ zaun bhogle ani kazuleancho povitr porzoll ’ sot’ zaun dislo.

Osto ma sodgomoi, tomso ma jeotirgomoi”

Tea kallokachye vattent mhojea bhovamrim kazuleamni jivont diveancho purxamv mandd‌l'lo. Horyeka disa hamvem ujvaddant bossar boson polleun visron soddchi vatt ti. Punn tea ratim, disa ujvaddant lip‌l'lea somsarachem sobhit sundor rupantor mhojea dolleam mukhar ubem zal'lem. Cha. Frachi jigibigi rat kovita hamvem vachunk natl'li. Punn kon'nodd sahity xiktana vach‌l'li somsokrit voll motint udeli. "osto ma sodgomoi, tomso ma jeotirgomoi’. Kallokachea kallzant aschea sotanchea tea onbhogant makach hamv visral'lom. Kazuleachea ujvaddant thoddeach mettanchi vatt maka distali. Punn jivitacho odheatmik prokas jieunk, mettam sarkim dourunk, titloch povitr ujvadd gom'mot pauta toxem bhoglem.

Ket'tikol guddear sador zal'lem kazuleanchem sahity ozun mojea mona skrinor jigibigi korn paxar zata. Atam guddear kazule nant astole, punn cha.Frachea kovitentole kazule mhojea monant sodankall petton asat. Jigibigi ratichea pangrunna ponda, cha. Frache sobd kazuleam bori uddtat oni kazule paskanchea ratichea vatimporim kallokant ume diun ekamekachim kallzam pettoitat. Ami sokkodd ekameka kuxik bagvol'lim ’jigibigi’ konnam. Tea khalteaponnant ek nazuk mog zolm' gheta: ’sangata porzollocho ujvadd’.

Disot - Susot- Otmeak disot

Hea kovitechem dorxon tin pamvnneamni ugtem zata: -disot (doihik dolleank), susot (kolponechea kallzak), ani otmeak disot (otmeachea doivik‌ponnak). Horyek mett poilenchea mettak aniki gundd korta, vachpeak indrianchea miti thaun suttoun otmeachea onont dorxona lagim pauyta.

Doihik dolleanchi dixott (disot):

Poinn suru zata doihik dolleanchea samany dixttin punn mogall otregan. Jem dista taka matr parkunchi dixott hi. Poilea koddveant kazuleanche zhollkent fint‌xem dista tor, dusrea koddveant asddixi dista oni tisrea koddveant anglem dista. Kuddiche dolle ujvadd ani akar polleunk soktat, oxem polletana khor‍yan dolleank hixare matr melltat, jivitacho jivont kompon dhorunk soknant. Amchea dolleancho svobhavo‌cho oslo- voileabar polleun tork kor‍chem, vottrasi foisol dimvchem. Hanga “anglem” fokot ek vosot zaun dista. Punn cha.Frachea jigibigi ratint monxeache simit dolle soloutat. .

Kolpana soktechi dixott (susot)

dolle solounni mandtana kolpona sokot zagrit zata. Kolpona dixott kallokak sozoita. Kovitentolo ’susot’ kolponaskten sota kodden dhorl'lem ek povitr jigibigi poinn. Kolpona sokot otmeache dolle.

Kovita otam bhaunatmok sporxak poinn korta.

“fintache ubnnent kes‌xe susot”-zhollkechea ubnnent sobhai bhogta.

“asddeche uddkent tondd‌xem susot”-uddkent ek goddsann mellta.

“angoleache moddint kudd‌xem susot”-romanchon! kolpona soktek ujvaddachi gorz na. Kovichea protibhecho ujvadd pauta. Ostitvachem sot eka zhollkeant dhorchi kola! porno onbhog novem rup gheta. Kovichea supt motintolim sobhayechim rupam mudealle, kongrealle, jir‍salle jivont zatat. Vaddkullem, mannkulem, gullgullem mukhmoll dixttik poddta. Cha.Frachi romanttik protibhechea dolleank atam chittipitti chal dista. Angoleache moddint sot sodhtana kolfon oniki fulta. Angoleache moddint dischi rosmallea kemllbeachi kanddixi kudd kovichea otmeak sporx korta

mogant oni bhoktiponnant dolleank disnatolelea vostunk bhogchi sokot asta. Sobhai pollemvchi vostu nhoi; ti onbhoganchi ek jivi zhor zata. Punn kovita hangach thambna.

Atmeachi dixott (otmeak disot).

Horyek minnminn ek dhean. Jedna dolle dhamptat, tedna monacho kallok sompta oni otmoch divo zaun porzollota. Hi kovitechi oti unchli sthiti. Hanga pollemvcho ani pollemvchi vosot ekouttotat. Mon ujvaddant ostana rat atam amchea sut'turant urna: “dolleank zori dislem na otmeak disot. Koviche sobd ujvadd zatat. Hea un'not dorxonant ami amkanch somsar zaun vollkotamv.

Kallokachea gorbhant dhona devak orgam

kovitechim nimanni saks vhor‍ti nazuk asa: “oxich sodankallim rat zor asot / deva dhoneak mugelim orgam asat”. "oxich sodankallim rat zor asot" mhonn kovi mhonntana, to dis naka mhonn sangna; bogor to tea kallokachea gorbhant aschea sotacho oni sobhayecho mog korta. Kallokachea gorbhant devacho svas bhogchench ’orgam’. Kovita ujvaddachea gorjen mugdona, organchea somrponnant pett'ta!

Tea vellim kovitentoli ontim' xikounn mellta: “dolleank nhoi dischi sobhai asta soschi”. Jedana ami sotachea ’jigibigi’ prokasak polletamv, tedana dolle apapinch bond zatat. Khori sobhai amchea tabeant asna, bogor ami tea sobhayechea tabeant astamv. Ti sobhai omchea indriank ottapunk zainat‌l'li. Mit‌mer nat‌l'li. Oslea sobhayek ’soschem’ atmeak matr sadhy mhonseacho sontos matr nhoi, duk soit hea ghoddye ek sundor kovita zaun bodlta. Ek kovi zaun hamvem' sangchem tor, kovita zolmonchi ghoddi hichch!

Somsar ek jivi jivi kovita!

Sobhayecho ontim' ud'dex monxeak monxea kodden ani monxeak srixtti kodden mogachea bandhan ekouttocho. Mog disna, sosnnikai mezunk zaina, ani teag fottont yena. Horyek monis aplea bhitor sahity gheun jieta, punn somsarachea golatteant sodam prokott zaina. Ekye moun ghoddye jednam tem ’jigibigi’ pett'ta, tednanch dusrea otmeak tachi vollok mellta, kallokantlea jigibigint chittipitti chalichi “rosmalli” jinni zhollkota. Horyek monxeacho ho jigibigi ujvadd okhondd sotachea kolajeacho ek gorjecho vantto. Somsarantole 8 biliyn otme hea ’kazuleachea sahiteant’ ekach mohakaveachim okxoram zaun ekouttotana somsar ek jivont kovita’ zata. Hanga horyekolo monis aplea ostitvacho povitr sobd.

Jigibigi Ratichem Dorxon

Cha.Fra-chem ’Jigibigi’ montr tea ek kallokachea ratik omor korun dourta. ’jigibigi rat’ mugdona. Ti vachpea bhitor minnminnun urta. Ti amkam bodlta, novea ritin zagem kor‍ta. Nazuk dolle, ugtem kalliz ani otmeachea dorxonant porzoll'llem jivitachem sot.